Kuues päev

Hommikul ärgates oli emme jälle juba varakult söögi valmis teinud – sellise asjaga võib isegi ära harjuda. Tänaseks oli plaan minna parki avastama. Nii ka tegime, läksime enne Tescost läbi ja ostsime pätsi saia, et parte sööta. Veel läksime poodi et osta mingi lina mida saaks istumise alla pargis võtta, väga rasket asja ei tahtnud osta muidu raske vedada, seepärast ostsime sellise ühekordse laudlina, maksis õnneks vähe ja oli ka kerge. Läksime siis Bushy parki, võtsime suuna väikeste parkide peale, seekord ei võtnudki sinna jõudmine nii palju aega. Esimeses pargis jalutasime natuke aega ja leidsime siis pardi ema oma poegadega üles, viskasime neile saia ja nautisime lihtsalt loodust. Seal kõrval oli ka kohe üks teine väiksem pargike, kus olid kaks suurt luike. Algul söötsin neid saia neile ette visates, lõpuks andsin saia neile juba otse käest. Mingi hetk kui hiljem parte toitsime oli neid umbes 20 ma arvan. Pärast seda panime oma teki maha ja mõtlesime et puhkame natuke, ma vist jäingi korra päris magama. Ärkasin mingi imeliku heli peale, mulle tundus et nagu mingi jõehobu oleks kusagil lähedal, aga tegelt mingi mees tegi oma kurguga imelikku häält, tal oli vist mingi puue igatahes ta liigutused olid ka imelikud. Sõime siis natuke lõunat – võileivad mis emme oli kaasa teinud. Kõht täis läksime edasi jalutama. Käisime vaatamas Bushy pargis olevaid järvi, sinna jõudmiseks tuli läbida meil minust pikemaks kasvanud sõnajala metsa, kui seda võib nii nimetada, neid oli ünsa suure ala peale väga tihedasti ja nad olid tõesti pikad. Ma natuke kartsin sest seal sees oli palju hirve junne ja ma enne nägin ka ühte neist seal sees. Mõtlesin et hüppab äkki kuskilt välja. Midagi õnneks ei juhtunud, nägime järved ära, oli tõesti ilus kuid tegelikult tundusid nad üsna musta veega. Palju peresid pidasid seal oma piknikku. Tagasi otsustasime minna natuke teist teed, läksime Teddingtoni väravast välja, teadsin et seal peab kusagil Tesco olema, aga tuli välja et sinna veel üpris pikk maa, siis otsustasime minna linna kaudu järgmise pargi väravani, mis aga oli kinni kuni reedeni mingite tööde präast. Tagasi Teddingtoni värava juurde minna polnud ka mõtet niiet kõndisime tänavaid mööda edasi. Lõpuks leidsime juhtnööride abil ka pargi sissepääsu (see park on ümbert ringi kivi müüriga ümbritsetud ja sisse saab ainult väravate kaudu, need sulgetakse õhtuti). Tuli välja et see sissepääs on väga väga lähedal Miku maja lähedasele sissekäigule, oleks me veel natuke tänavaid pidi kõndinud oleksimegi koju jõudnud. Ei uskunud ise et kodu nii lähedal, aga tegelt oli hea meel sest jalad olid päris väsinud. Pargis kõndides seda eriti ei tajunudki aga linnatänavatele jõudes hakkasid kohe tulitama, ilmselt kõvast pinnasest. Koju jõudes olid mik ja emme välja läinud, käisid ka pargis jalutamas. Siis puhkasime niisama ja käisime duši all sest ilm siin väga palav täna ja tuult ka eriti pole. Vaatasime netist selle pargi kohta, seal pesitseb üle 300 saja hirve ja see park üldse on Londoni piirkonnas suuruselt teine kuninglik park(450 ha). Täna vist kõndisime oma 10 kilomeetrit kokku. Õhtuks tegi Mik õhtusöögi, kõigil said kõhud ülearu täis. Oleme piisavalt end kõik ära väsitad et magama minna.